¿Cuánto me corresponde por despido en Uruguay?

El art. 4 de la Ley 10.489 fija «una indemnización equivalente al importe de la remuneración total correspondiente a un mes de trabajo por cada año o fracción de actividad». La fracción cuenta como año entero: un año y un mes de trabajo son dos mensualidades. La Ley 10.542 (art. 1) extendió esa garantía desde el comercio a la industria y a toda la actividad privada, y el MTSS aclara que no se exige antigüedad mínima.

¿El tope son seis meses de sueldo?

La misma frase del art. 4 fija dos topes, no uno: «con límite de tres mensualidades si tuvieren derecho a jubilación y de seis mensualidades como máximo en caso contrario». El resumen público del MTSS menciona sólo el tope de seis, que es el que le toca a la mayoría, pero el de tres está en el texto vigente de la ley y cambia el resultado a la mitad para quien queda del otro lado.

¿Qué significa «tener derecho a jubilación» para el tope de tres meses?

No es una frase abierta: el art. 5 de la Ley 12.597 la define. «Se considera que existe derecho a jubilación solamente cuando el trabajador tiene más de diez años de servicios reconocidos o que puedan ser reconocidos por la Caja respectiva y cuarenta (40) años de edad, o cuando tenga derecho a jubilación por leyes especiales.» Las dos condiciones son acumulativas, y «más de diez años» excluye los diez exactos.

Trabajo a jornal y no llego a 240 jornales en el año, ¿cobro igual?

El art. 1 de la Ley 12.597 cubre justamente ese caso. Quien no computó 240 jornales anuales pero sí más de 100 en uno o más de los años que se toman para graduar la indemnización tiene derecho a una indemnización parcial «calculada a razón del salario de dos días por cada veinticinco trabajados» en esos años. Para las fracciones de año el art. 3 aplica la misma cuenta aunque la fracción no llegue a los cien jornales.

¿Cuánto tiempo tengo para reclamar la indemnización?

La Ley 18.091 separa dos plazos. Por el art. 1 las acciones originadas en la relación de trabajo prescriben al año, contado desde el día siguiente a aquel en que cesó la relación. Por el art. 2 los créditos laborales prescriben a los cinco años desde que pudieron ser exigibles. El art. 3 agrega la salida práctica: la sola presentación del trabajador ante el MTSS pidiendo la audiencia de conciliación interrumpe la prescripción, y por el art. 4 también la interrumpe la presentación de la demanda.

¿Me pueden dejar sin indemnización por mala conducta?

Es la única causal. El art. 4 de la Ley 10.489 excluye del beneficio a quienes «sean despedidos por notoria mala conducta», y el art. 10 de la Ley 12.597 la repite agregando quién carga con la prueba: «el empleador deberá probar los hechos constitutivos de la notoria mala conducta». No alcanza con que figure escrito como motivo del cese.

¿La indemnización por despido y el seguro de paro son lo mismo?

Son cosas distintas y compatibles. La indemnización por despido es una obligación del empleador que sale de las leyes 10.489, 10.542 y 12.597. El subsidio por desempleo es una prestación de seguridad social que paga el BPS y tiene sus propios requisitos y plazos. El art. 5 de la Ley 12.597 incluso contempla al subsidista de paro, que «se beneficiará de las indemnizaciones mayores que correspondan».

SUELDO Y APORTES

Lahkumishüvitis Uruguays: kui suur see on ja millal seda saab taotleda

Lahkumishüvitis on ühe kuu kogutasu iga aasta või selle osa kohta tegevus (seadus 10.489, artikkel 4). Minimaalset staaži ei nõuta: murdosa loetakse täisaastaks. Piirang on kuus kuumakset...välja arvatud juhul, kui teil on juba õigus pensionile, sellisel juhul langeb see kolmJa sul on üks aasta pärast tegevuse lõpetamist seda nõuda (seadus 18.091).

Pole ainult ühte piirangut

Peaaegu alati osaliselt tsiteeritud fraas pärineb seaduse 10.489 artiklist 4 ja see kõlab tervikuna järgmiselt: „piirmääraga kolm kuumakset kui neil oleks õigus pensionile jääda ja kuus kuumakset „Äärmisel juhul, muul juhul.“ Sama staaži korral tähendab ühele või teisele poole sellest reast langemine poole palga saamist. MTSS-i avalikus kokkuvõttes mainitakse ainult kuueaastast piirangut, mis kehtib enamiku inimeste kohta, kuid praeguses tekstis on kolmeaastane piirang olemas.

Mitu igakuist makset peate tegema?

Üks kuu aastas või selle osa, kuni kohaldatava piirmäärani. Mõlemat veergu reguleerib sama seadus: see muutub ainult siis, kui teil on õigus pensionile.

Antiik	Ilma pensioniõigusteta	Pensioniõigustega
1 aasta või vähem	1 kuu	1 kuu
2-aastane	2 kuud	2 kuud
3-aastane	3 kuud	3 kuud
4-aastane	4 kuud	3 kuud
5-aastane	5 kuud	3 kuud
6-aastane	6 kuud	3 kuud
7-aastane	6 kuud	3 kuud
10-aastane	6 kuud	3 kuud

"Töökuu" on kogutasuMitte ainult põhipalk: töö- ja sotsiaalkindlustusministeerium (MTSS) arvestab põhipalga hulka palgaga seotud makseid, näiteks staažiboonuseid, keskmisi vahendustasusid ja fikseeritud päevarahasid. Puhkusetasu osas märgib MTSS ise, et selle palgaga seotud olemuse üle vaieldakse, kuigi suurem osa kohtupraktikast hõlmab seda arvutuses.

Mida tähendab "õigus pensionile jääda"?

See ei ole tõlgendatav fraas: seaduse 12.597 artikkel 5 defineerib seda kahe numbriga ja need on kumulatiivne.

üle 10 aasta tunnustatud teenuseidy40-aastane→maksimaalselt 3 kuumakset

Arvesse võetakse teenistusi, mida "vastav pensionifond tunnustab või mida võidakse tunnustada". Kui üks kahest tingimusest puudub, langeb piirmäär tagasi kuuele. "Rohkem kui kümme aastat" on range: täpselt kümme aastat ei ole piisav. Teine võimalus on olla pensionile jäämise õigustatud. eriseaduste alusel, mis toimub nende endi kulul olenemata vanusest või teenustest.

Kui sa töötad ühe päeva

Seadus 12.597 lahendab mittetäieliku aasta juhtumi, mis on kõige levinum ja tekitab kõige rohkem kahtlusi.

rohkem kui 100 päeva aastasyvähem kui 240→2 päeva palk iga 25 töötatud päeva eest

Arvutus on tehtud aasta-aastalt, vallandamise päevast tagasimitte kalendriaasta kohta. aasta murdosa Artikkel 3 rakendab sama arvutusmeetodit „isegi kui murdosa ei ulatu saja päeva palgani“. Tööõnnetuste, kutsehaiguste, põhipuhkuse või pühade eest tasustatud päevad loetakse töötatud päevadeks (artikkel 9).

Number, mida te siit ei leia

Igal aastal ringlusse lastakse kindel arv hüvitispäevade palku. täielik Päevatöölise kohta me seda ei avaldanud: seda ei leidu seaduse 10.489 tekstis ega seaduses 12.597 ega ka MTSS-i (töö- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi) veebisaitidel, mida me kontrollida saime. Eelistame lünga jätta, selle asemel et esitada numbrit, mida me allikaga ei toeta.

Millal sa saad nõuda

Siin lähevad õigustatud nõuded kaotsi: ajakava tõttu. Seadus 18.091 kehtestab kaks erinevat tähtaega ja oluline on neid mitte segi ajada.

Toiming aegub ühe aasta pärast.

Alates päevast pärast tegevuse lõpetamist

Seadus 18.091, artikkel 1

Töösuhtest tulenevatele kohtuasjadele kehtib üheaastane aegumistähtaeg, mida arvestatakse töösuhte lõppemisele järgnevast päevast. See periood kulub ootamisele, „et näha, kas nad mulle helistavad“.

Laenud viie aasta pärast

Sellest ajast peale, kui need jõustusid

Seadus 18.091, artikkel 2

Need on kaks eri asja: artiklis 1 sätestatud tähtaeg on tegutsemiseks ja artiklis 2 sätestatud tähtaeg piirab tagasiulatuvalt, milliseid krediite nõudesse lisatakse.

MTSS-i protsess peatab kella.

Pelgalt esitamine katkestab aegumise

Seadus 18.091, artiklid 3 ja 4

Töötaja või tema esindaja pelk ilmumine MTSS-i ette lepitusistungi taotlemiseks katkestab aegumise ning artikkel 4 lisab, et ka nõude esitamine katkestab selle ilma edasise menetluse vajaduseta.

Reeglid, mis määravad numbri

Igaüks neist pärineb konkreetsest artiklist ja mitu on vastuolus sellega, mida tavaliselt iseenesestmõistetavaks peetakse.

Minimaalset staaži ei nõuta

Seadus 10.489, art. 4 — MTSS, «Vabandamine (üldine kord)»

Lahkumishüvitist arvutatakse "iga aasta või selle osa eest" ning töö- ja sotsiaalkindlustusministeerium (MTSS) väidab seda ühemõtteliselt: minimaalset tööstaaži ei nõuta. Palgatöötajal, kes vallandatakse kahe kuu pärast, on õigus ühe kuu palgale, sest kuu osa loetakse aastaks.

Seda arvestatakse töösuhte algusest kuni töösuhte lõpuni.

Seadus 12.597, artikkel 2

Osutatud teenuseid arvestatakse alates ettevõttesse sisenemise kuupäevast kuni vallandamise kuupäevani. Päevatööliste puhul lisab artikkel 1, et arvutus tehakse aasta-aastalt, alustades vallandamise kuupäevast ja töötades tagasi, mitte kalendriaasta kaupa.

Põhipalk on vallandamise päeval kehtiv palk.

Seadus 12.597, artikkel 6

Päevatöölistele või fikseeritud palgaga töötajatele makstakse palka vallandamise päeval kehtiva tavapalga alusel, isegi kui see palk arvutatakse tagasiulatuvalt sellel kuupäeval. Kui lahkumishüvitis on juba välja makstud, tuleb see uuesti arvutada.

Vabad päevad ja õnnetuse tõttu vabad päevad loetakse töötatuks.

Seadus 12.597, artikkel 9

Töötatud päevade hulka kuuluvad need päevad, mil töötaja sai oma palka täielikult või osaliselt tööõnnetuste, kutsehaiguste, põhipuhkuse või tasustatud puhkuse tõttu. Need ei ole arvutuse lüngad.

Tööandja peab kurikuulsa rikkumise tõendama.

Seadus 10.489, artikkel 4 — Seadus 12.597, artikkel 10

See on ainus põhjus, mis välistab hüvitise maksmise, ja sellele tuginemisest üksi ei piisa: artikkel 10 paneb tõendamiskoormise tööandjale, kes "peab tõendama kurikuulsa väärkäitumise aluseks olevaid fakte".

Kodune teenus nõuab pidevat aastat

Seadus 12.597, artikkel 7

Erandiks reeglist on see, et minimaalset tööstaaži ei ole: koduteenindajatel on õigus lahkumishüvitisele, kuid neil peab olema tööandja teenistuses vähemalt üks järjestikune aasta tööstaaži.

Kohtuotsuse eest tasumisele kuuluv summa sisaldab 1% igakuist lisatasu.

Seadus 12.597, artikkel 8

Lõpliku kohtuotsuse alusel makstavale hüvitisele lisandub üks protsent kuus. Kohtuvaidlus ei külmuta summat sellises väärtuses, nagu see oli vallandamise päeval.

Korduma kippuvad küsimused

Jälgi seda teed

Töötuskindlustus Puhkuseraha ja puhkus Millal jõulupreemiat makstakse? Kui palju nad mulle maksma peavad? Palga arestimine Netopalga kalkulaator

Allikad

Võrreldes IMPO ja MTSS-i ametlike lehtede seaduste tekstidega seisuga 30. august 2026. See leht on ainult informatiivsel eesmärgil: konkreetse kahtluse korral on ülimuslik asjaomase asutuse või kohtuniku otsus ning teie sektori kollektiivleping võib pakkuda rohkem kui seaduslik miinimum. Samuti on olemas spetsiaalsed vallandamise režiimid, mida see leht ei käsitle.